Novelli Kohvimehe kutse julkaistiin Virossa, uudistetussa Regina -lehdessä 2/2013 eestinkielisenä käännöksenä.
”Kaisa, 32 heledad poolpikad juuksed, sellised, mis vihmase ilmaga vastikult igasse suunda turritavad. Prillid. Hõbedased, sageli räpased. Kaks last ja koer. Ja kass. Ja kilpikonn. Ja akvaarium, kuhu on õnneks jäänud vaid kolm kala. Õues linnumajas käib orav, talvehommikuti lähevad üle terrassi jänese jäljed. Ükskord oli õuel rebane.
– Ei, tõepoolest, sellest ei tule midagi välja!, Kaisa laskis oma käed klaviatuurilt sülle kukkuda ja vaatas nõutult sõbrale otsa: – Ma ei tea, mida siia peaks kirjutama. Ma ei oska endast kellegi rääkida, seda enam võhivõõrastele.
Mari valas Kaisa klaasi veel veini ja mudis seejärel emalikult naerastades tema õlgu.
– Jäta nüüd, oskad küll. Pane sinna, et sulle meeldib ujuda ja joosta ja ka muu sport. Kirjuta, et suudad järjest 100 kilomeetrit suusatada ja sama palju mängeldes rattada sõita, julgustas Mari.
– Kindlasti ei pane, mõtle nüüd ise! Ükski mees ei taha mingit kobakat higist hullu naist, kes on kogu aeg ründevalmis, et jõuda uute saavutusteni, ulgus Kaisa ja lasi kätel külgedele vajuda: Keegi ei taha sellist kasutatud kaupa. See leht on üksikutele, üksikud on noored, värsked ja energilised, nad on rõõmsameelsed ja energilised, nad ei ole sellised väsinud ja ilmetud üksikvanemad. Minu kuulutus tuleks panna täituru seinale võta või jäta -nagu tüüpilline käsitsi kirjutatud ärarebitav kuulutus, Kaisa vaikis.
EEVA-MARIA LISKO 